Politika sai hanesan bajika iha
servisu publiku ou servisu governu nian no lei sai hanensan norma ou
regulamentu ida ne’ebe atu regula sistema servisu governu no sidadaun nasaun
nian. Ho ida ne’e, iha servisu governu ou ba servisu saida deit presija sistema
lei ne’ebe forsa. Regulamentu ou norma ne’e regula no forma sese deit iha servisu,
atu nune’e ita bele profesionalismu liu tan iha knar ou servisu ida. Iha
servisu politika la presija deit esperensia maibe presija mos teoria, atu
nune’e bele hametin ema hotu nia koinesimentu no konsiensia konaba saida mak
politika no saida mak servisu politika? Politika ne’e tenki lao hanesan ho
pratika. Ho ida ne’e, mai ita haklean koinesimentu ho ideas Carl Schmitt (C.
Schmitt moris iha Alemanha/Jerman, 11 Juli 1888, nia espesialista lei no
politika) nian ne’ebe koalia konaba lei no realidade politika no ninia
analizasaun tomak konaba diferensia exersaun no normalidade iha politika no
sistema lei nasaun nian. Atu nune’e ita bele estuda hodi haklean, hametin, no
hadia sistema lei no realidade politika ne’ebe agora dau-daun ita uza no
pratika hela iha ita nia nasaun Timor-Leste.
Analizasaun:
Politika no Sistema Lei
Analiza konaba diferensia entre
“exersaun” no “normalidade” iha politika no nia korelasaun ho sistema lei nasaun
nian. “Exersaun atrai liu normalidade. Norma ne’e la hatu iha evidensia saida
deit, meibe exersaun hatu iha evidensia saida deit: nia laos deit hametin
regulamentu/norma, regulamentu ne’e rasik bajikamente mai husi exersaun. Iha
exersaun, forsa moris ne’ebe lolos hasai an (quebrar) husi crosta mekaniku
ne’ebe sai toos (duro) iha repetisaun”
(Schmitt, C., Politische Theologie, Duncker und Humblot, 22).
Carl Schmitt
hateten katak politika hamrik husi situasaun normal (normalidade) no situasaun
emerjensia (exersaun) ne’ebe bajikamente iha moris tomak no realidade politika.
Tuir ninia hanoin, “situasaun normal ne’e rasik padronizadu iha no bajikamente
ba, kombinasaun/série sistema lei legislasaun ne’ebe assumido iha autoridade legal ne’ebe fo garantia ba normalidade
ne’e rasik” (Carl Schmitt, Political
Theology pp-12-13- Schmitt, C., Politische
Theologie, Duncker und Humblot, 22). Maibe “situasaun emerjensia, situasaun
ida ne’ebe bai-bain lori nasaun ba krije konstituisaun no orden polítiku
(extremu no singular). Asuntu ne’ebe iha situasaun normal atu afirma ho
serteja, iha situasaun anomalia ne’e difisil atu determina no la tama iha
sistema lei nia.” (Hardiman, F. Budi. Filsafat
Fragmentaris, 2007, 149)
Schmitt nia
analiza konaba realidade lei ne’ebe rekuja (mai-husi) husi esforsu-ninia
fenomenolijia-atu hetan aterramentu husi realidade politika ida-idak. Tempu
modernu hatama ona politika ba iha sistema konstitusionalidade ne’ebe
sofistikadu iha ne’ebe buat hotu lao ho serteja ho mekanismu rasionalidade no
hanorin diak (demandas) ne’ebe
naroman (brilhante) ba ema partisipa
iha ne’eba (desempenhar um papel).
Schmitt aprende husi Jean Bodin nia pensamentu, Schmitt deskobre konaba saida
mak realmente husi situasaun organizadu – norma – no mekanizista politika
modernu ne’ebe iha supojisaun ne’ebe komesa lakon (haluhan) ne’e-mak soberania
situasaun emerjensia ou exersaun. Tuir hau nia komprensaun, situasaun emerjensia
ne’e mak lakon husi politika modernu no kria sistema ba divijaun poder ho
ida-ne’e laiha ona soberania ne’ebe absolutu. Komunidade/sosiedade nia moris
loron-loron mai husi supojisaun kompleta husi sistema lei ne’ebe otoritativu.
Buat hotu sei hamahon an ih sistema ida ne’ebe los no seguru. Tiramanxas
supojisaun situasaun emergenjia hamate (membius)
humanu husi realidade ne’ebe eksepsaun (kekecualian)
ne’ebe la lakon, maibe iha tempu ida sei partisipa fila-fali. Wainhira
kondisaun emerjensia ne’e akontese sai klaru liu-tan ba orden moris ho forsa
hotu no ninia soberania. Sita husi Schmitt nia pensamentu tuir mai ne’e atu
esplika konaba politika labele halo lakon sistema estadu nian ne’ebe mak norma
no laiha risku situasaun emerjensia:
Mundo ida ne’ebe halakon posibilidade funu no
konflitu, hanesan mundu ida ne’ebe moris iha dame/paz katak kombinasaun/série
mundu ida ne’ebe la ho distinjia amigo no inimigu, ou mundu ida ne’ebe laiha
politika. Dalaruma iha mundu ne’e iha antiteza-antiteza no kontras-kontras,
kompetisaun-kompetisaun no iha intriku-intriku balun ne’ebe diak tebes, maibe
iha ne’eba la iha antiteza ida ne’ebe mak
iha valor, iha ne’ebe halo processado
ba humanu atu sakrifika nia moris, haruka fo an, fakar ran, no bele oho
humanu seluk. (Schmitt, C., Politische
Theologie, Duncker und Humblot, 22.)
Tuir
Schmitt nia opiniaun katak iha lei no sistema politika presija situasaun
exersaun, tanba exersaun hatudu liu ba lia-loos (a verdade) ne’ebe lolos. Hatudu mos ba se mak iha proder/kbiit, se
mak ukun (soberania), no se mak ema seluk. Iha kondisaun nune’e, humanu so deit
defende no hatudu nia an (ninia
verdadeira identidade), estabelesimentu, no ninia disijaun.
Situasaun
ne’e halo ema ida-idak foti disijaun hodi kria orden politika (desisionismu).
Ida ne’ebe iha poder ou kbiit mak sira ne’ebe barani foti disijaun iha
situasaun emerjensia. Situasaun ida ne’e provoka humanu loke/hasai
individualidade humanu nian ne’ebe sei subar an iha situasaun normal (situasaun
norma sei la hatudu buat ida).
Ita
bele kritika nasaun ne’ebe iha lei modernu ho birokrasia (burocracia) hodi esforsu halakon politika-katak atu halakon
politika ne’ebe mos (laos politika foer). Operasional iha estadu legal (state law) laos deit poder, maibe
rasionalidade administrativu no juridiku. (Hardiman, F. Budi. Filsafat Fragmentaris, 2007, 149).
Estadu legal sempre tau matan ba (apontar)
ninia asaun iha regulamentu ne’ebe radikal, sei la fo buat ida no depende fila
fali ba disijaun husi ida ne’ebe iha poder/iha kbiit. Ida ne’e mak konsekuensia
lojiku kritiku ba absurdu (absurdity)
demokrasia no estadu legal, tanba sistema estadu (statehoot) lolos ne’e hanesan fatin maskara (mascara, topeng) ne’ebe
subar hela se mak lolos ne’e iha poder/iha kbiit. Tanba disijaun governu nian tenki lao tuir
sistema lei ne’ebe iha. Laos tanba deit iha ona poder atu ukun, hodi haluhan
tia sistema lei ne’ebe iha. Dalam ukun nain sira foti disijaun tuir sira nia
kbiit no sira la tetu tuir regras lein no situasaun real ne’ebe povu sira
infrenta. Ho ida ne’e, saida mak ita atu kria ba dejenvolvimentu? Dejenvolvimentu
ekonomia, politika, no infrestutura nasaun nian presija profesionalizmu iha
servisu hamutuk entre gorverno ho sociedade.
Servisu
Sai Hanesan Objetivasaun Humanu
Humanu
presija prasis-prasia atu muda sociedade. Ho ida ne’e, presija mudansa iha
servisu social-politiku. Atu halo mudansa ba social-politiku ne’e presija
servisu. Servisu katak asaun (action) humanu nian ne’ebe baziku tebes: husi
servisu humanu halo nia-an sai realidade. Ida ne’e, sai hanesan visaun ba ita
ema, tanba ita ema deit mak bele servisu; koalia/analiza, servisu iha to’os,
natar, edifisiu-hanesan profisaun humanu nian.
Humanu halo ninia aktividade moris
sai hanesan objetu hakarak no concious. Filojofika-mente
servisu sai hanesan objetivasaun humanu nian. Servisu sai hanesan objetu katak
saida deit mak ita nia servisu/profisaun, tenke hare no foti hanesan buat ida
ne’ebe inportante iha ita nia moris. Ita mos presija sense of belonging no
leal ba servisu/profisaun ne’e rasik.
Harmonizasaun
humanu
Humanu persiza harmonizasaun atu bele
kria paz/estabilidade. Estabilidade presiza servisu-hamutuk no
responsabilidade. Servisu-hamutuk no responsabilidade se ita halo korelasaun
entre kominidade (povu) no governu, mak hamosu estabilidade ba nasaun (the nation's welfare). Estabilidade nasaun nian, determinna
husi responsabilidade no servisu-hamutuk entre governu no sociedade.
Responsabilidade no servisu-hamutuk presiza mos habitu etika. Habitu etika fo
suporta no atu ajuda humanu atu sai pribadu ne’ebe honestu, cortês, conscientes. Etika moris ida
ne’e mos sai hanesan virtude ne’ebe determina kualidade moris humanu nian.
Presepsaun
Kritija
Ita
halo Kritija ba birokrasia ne’ebe mak dalaruma sai hanesan makina ukun
na’in/kbiit na’in. Tanba iha realidade birokrasia ne’e la impaktu positive
deit. Maske papél husi birokrasia iha susesu planu nasaun nian, maibe destinu
demokrasia Timor Leste nian tuir hau nia hanoin la determina ona husi
brikrasia. Ida determina maske la esklusivu ona iha governu, liu-liu sira
ne’ebe foti disijaun (governu) no kaer ukun/poder iha governu.(Susena,
Frans-Magniz, Filsafat Kebudayaan
Politik. 1995, 143). Iha parte seluk, konaba kondisaun emerjensia sai
perigu wainhira ita interpreta hanesan apoiu ho hamoris ditadura. Ho ida ne’e
tuir hau opiniaun, ita tenki tau atensaun no kritija katak iha birokrasia ne’e
laos katak nia suporta sira ne’ebe uza ditadura.
Ita presija haraik an hodi respeitu
sistema lei ne’ebe iha ho objektivu katak
atu kria unidade, paz iha dejenvolvimentu no kria dejenvolvimentu ne’ebe saudavel ba ema hotu.
Liu-liu labele halo dikriminasaun ba sistema lei no realidade politika hodi
hamate ema selu nia direitu no dever, maibe ita presija hadia sistema lei no
politika hodi respeitu humanidade no garante/asegura
moris diak ba ema hotu.
Husi: Jose Raimundo Ximenes
Estudante Teolojia-Filojofia, Universidade Sanata Dharma, Jogjakarta
Asesu iha STL, edisaun Tersa, 26 Fevereiru 2019
No comments:
Post a Comment