Sunday, February 9, 2020


SISTEMA LEI NO REALIDADE POLITIKA: GARANTIA MORIS DIAK BA EMA HOTU

Politika sai hanesan bajika iha servisu publiku ou servisu governu nian no lei sai hanensan norma ou regulamentu ida ne’ebe atu regula sistema servisu governu no sidadaun nasaun nian. Ho ida ne’e, iha servisu governu ou ba servisu saida deit presija sistema lei ne’ebe forsa. Regulamentu ou norma ne’e regula no forma sese deit iha servisu, atu nune’e ita bele profesionalismu liu tan iha knar ou servisu ida. Iha servisu politika la presija deit esperensia maibe presija mos teoria, atu nune’e bele hametin ema hotu nia koinesimentu no konsiensia konaba saida mak politika no saida mak servisu politika? Politika ne’e tenki lao hanesan ho pratika. Ho ida ne’e, mai ita haklean koinesimentu ho ideas Carl Schmitt (C. Schmitt moris iha Alemanha/Jerman, 11 Juli 1888, nia espesialista lei no politika) nian ne’ebe koalia konaba lei no realidade politika no ninia analizasaun tomak konaba diferensia exersaun no normalidade iha politika no sistema lei nasaun nian. Atu nune’e ita bele estuda hodi haklean, hametin, no hadia sistema lei no realidade politika ne’ebe agora dau-daun ita uza no pratika hela iha ita nia nasaun Timor-Leste.

Analizasaun: Politika no Sistema Lei
Analiza konaba diferensia entre “exersaun” no “normalidade” iha politika no nia korelasaun ho sistema lei nasaun nian. “Exersaun atrai liu normalidade. Norma ne’e la hatu iha evidensia saida deit, meibe exersaun hatu iha evidensia saida deit: nia laos deit hametin regulamentu/norma, regulamentu ne’e rasik bajikamente mai husi exersaun. Iha exersaun, forsa moris ne’ebe lolos hasai an (quebrar) husi crosta mekaniku ne’ebe sai toos (duro) iha repetisaun” (Schmitt, C., Politische Theologie, Duncker und Humblot, 22).
Carl Schmitt hateten katak politika hamrik husi situasaun normal (normalidade) no situasaun emerjensia (exersaun) ne’ebe bajikamente iha moris tomak no realidade politika. Tuir ninia hanoin, “situasaun normal ne’e rasik padronizadu iha no bajikamente ba, kombinasaun/série sistema lei legislasaun ne’ebe assumido iha autoridade legal ne’ebe fo garantia ba normalidade ne’e rasik” (Carl Schmitt, Political Theology pp-12-13- Schmitt, C., Politische Theologie, Duncker und Humblot, 22). Maibe “situasaun emerjensia, situasaun ida ne’ebe bai-bain lori nasaun ba krije konstituisaun no orden polítiku (extremu no singular). Asuntu ne’ebe iha situasaun normal atu afirma ho serteja, iha situasaun anomalia ne’e difisil atu determina no la tama iha sistema lei nia.” (Hardiman, F. Budi. Filsafat Fragmentaris, 2007, 149)
Schmitt nia analiza konaba realidade lei ne’ebe rekuja (mai-husi) husi esforsu-ninia fenomenolijia-atu hetan aterramentu husi realidade politika ida-idak. Tempu modernu hatama ona politika ba iha sistema konstitusionalidade ne’ebe sofistikadu iha ne’ebe buat hotu lao ho serteja ho mekanismu rasionalidade no hanorin diak (demandas) ne’ebe naroman (brilhante) ba ema partisipa iha ne’eba (desempenhar um papel). Schmitt aprende husi Jean Bodin nia pensamentu, Schmitt deskobre konaba saida mak realmente husi situasaun organizadu – norma – no mekanizista politika modernu ne’ebe iha supojisaun ne’ebe komesa lakon (haluhan) ne’e-mak soberania situasaun emerjensia ou exersaun. Tuir hau nia komprensaun, situasaun emerjensia ne’e mak lakon husi politika modernu no kria sistema ba divijaun poder ho ida-ne’e laiha ona soberania ne’ebe absolutu. Komunidade/sosiedade nia moris loron-loron mai husi supojisaun kompleta husi sistema lei ne’ebe otoritativu. Buat hotu sei hamahon an ih sistema ida ne’ebe los no seguru. Tiramanxas supojisaun situasaun emergenjia hamate (membius) humanu husi realidade ne’ebe eksepsaun (kekecualian) ne’ebe la lakon, maibe iha tempu ida sei partisipa fila-fali. Wainhira kondisaun emerjensia ne’e akontese sai klaru liu-tan ba orden moris ho forsa hotu no ninia soberania. Sita husi Schmitt nia pensamentu tuir mai ne’e atu esplika konaba politika labele halo lakon sistema estadu nian ne’ebe mak norma no laiha risku situasaun emerjensia:
Mundo ida ne’ebe halakon posibilidade funu no konflitu, hanesan mundu ida ne’ebe moris iha dame/paz katak kombinasaun/série mundu ida ne’ebe la ho distinjia amigo no inimigu, ou mundu ida ne’ebe laiha politika. Dalaruma iha mundu ne’e iha antiteza-antiteza no kontras-kontras, kompetisaun-kompetisaun no iha intriku-intriku balun ne’ebe diak tebes, maibe iha ne’eba la iha antiteza ida ne’ebe mak iha valor, iha ne’ebe halo processado ba humanu atu sakrifika nia moris, haruka fo an, fakar ran, no bele oho humanu seluk. (Schmitt, C., Politische Theologie, Duncker und Humblot, 22.)

Tuir Schmitt nia opiniaun katak iha lei no sistema politika presija situasaun exersaun, tanba exersaun hatudu liu ba lia-loos (a verdade) ne’ebe lolos. Hatudu mos ba se mak iha proder/kbiit, se mak ukun (soberania), no se mak ema seluk. Iha kondisaun nune’e, humanu so deit defende no hatudu nia an (ninia verdadeira identidade), estabelesimentu, no ninia disijaun.
Situasaun ne’e halo ema ida-idak foti disijaun hodi kria orden politika (desisionismu). Ida ne’ebe iha poder ou kbiit mak sira ne’ebe barani foti disijaun iha situasaun emerjensia. Situasaun ida ne’e provoka humanu loke/hasai individualidade humanu nian ne’ebe sei subar an iha situasaun normal (situasaun norma sei la hatudu buat ida).
Ita bele kritika nasaun ne’ebe iha lei modernu ho birokrasia (burocracia) hodi esforsu halakon politika-katak atu halakon politika ne’ebe mos (laos politika foer). Operasional iha estadu legal (state law) laos deit poder, maibe rasionalidade administrativu no juridiku. (Hardiman, F. Budi. Filsafat Fragmentaris, 2007, 149). Estadu legal sempre tau matan ba (apontar) ninia asaun iha regulamentu ne’ebe radikal, sei la fo buat ida no depende fila fali ba disijaun husi ida ne’ebe iha poder/iha kbiit. Ida ne’e mak konsekuensia lojiku kritiku ba absurdu (absurdity) demokrasia no estadu legal, tanba sistema estadu (statehoot) lolos ne’e hanesan fatin maskara (mascara, topeng) ne’ebe  subar hela se mak lolos ne’e iha poder/iha kbiit.  Tanba disijaun governu nian tenki lao tuir sistema lei ne’ebe iha. Laos tanba deit iha ona poder atu ukun, hodi haluhan tia sistema lei ne’ebe iha. Dalam ukun nain sira foti disijaun tuir sira nia kbiit no sira la tetu tuir regras lein no situasaun real ne’ebe povu sira infrenta. Ho ida ne’e, saida mak ita atu kria ba dejenvolvimentu? Dejenvolvimentu ekonomia, politika, no infrestutura nasaun nian presija profesionalizmu iha servisu hamutuk entre gorverno ho sociedade.

Servisu Sai Hanesan Objetivasaun Humanu
Humanu presija prasis-prasia atu muda sociedade. Ho ida ne’e, presija mudansa iha servisu social-politiku. Atu halo mudansa ba social-politiku ne’e presija servisu. Servisu katak  asaun (action) humanu nian ne’ebe baziku tebes: husi servisu humanu halo nia-an sai realidade. Ida ne’e, sai hanesan visaun ba ita ema, tanba ita ema deit mak bele servisu; koalia/analiza, servisu iha to’os, natar, edifisiu-hanesan profisaun humanu nian.
            Humanu halo ninia aktividade moris sai hanesan objetu hakarak no concious. Filojofika-mente servisu sai hanesan objetivasaun humanu nian. Servisu sai hanesan objetu katak saida deit mak ita nia servisu/profisaun, tenke hare no foti hanesan buat ida ne’ebe inportante iha ita nia moris. Ita mos presija sense of belonging no leal ba servisu/profisaun ne’e rasik.

Harmonizasaun humanu
Humanu persiza harmonizasaun atu bele kria paz/estabilidade. Estabilidade presiza servisu-hamutuk no responsabilidade. Servisu-hamutuk no responsabilidade se ita halo korelasaun entre kominidade (povu) no governu, mak hamosu estabilidade ba nasaun (the nation's welfare). Estabilidade nasaun nian, determinna husi responsabilidade no servisu-hamutuk entre governu no sociedade. Responsabilidade no servisu-hamutuk presiza mos habitu etika. Habitu etika fo suporta no atu ajuda humanu atu sai pribadu ne’ebe honestu, cortês, conscientes. Etika moris ida ne’e mos sai hanesan virtude ne’ebe determina kualidade moris humanu nian.

Presepsaun Kritija
Ita halo Kritija ba birokrasia ne’ebe mak dalaruma sai hanesan makina ukun na’in/kbiit na’in. Tanba iha realidade birokrasia ne’e la impaktu positive deit. Maske papél husi birokrasia iha susesu planu nasaun nian, maibe destinu demokrasia Timor Leste nian tuir hau nia hanoin la determina ona husi brikrasia. Ida determina maske la esklusivu ona iha governu, liu-liu sira ne’ebe foti disijaun (governu) no kaer ukun/poder iha governu.(Susena, Frans-Magniz, Filsafat Kebudayaan Politik. 1995, 143). Iha parte seluk, konaba kondisaun emerjensia sai perigu wainhira ita interpreta hanesan apoiu ho hamoris ditadura. Ho ida ne’e tuir hau opiniaun, ita tenki tau atensaun no kritija katak iha birokrasia ne’e laos katak nia suporta sira ne’ebe uza ditadura. 
Ita presija haraik an hodi respeitu sistema lei ne’ebe iha ho objektivu katak  atu kria unidade, paz iha dejenvolvimentu no kria dejenvolvimentu ne’ebe saudavel ba ema hotu. Liu-liu labele halo dikriminasaun ba sistema lei no realidade politika hodi hamate ema selu nia direitu no dever, maibe ita presija hadia sistema lei no politika hodi respeitu humanidade  no garante/asegura moris diak ba ema hotu.

Husi: Jose Raimundo Ximenes
Estudante Teolojia-Filojofia, Universidade Sanata Dharma, Jogjakarta
Asesu iha STL, edisaun Tersa, 26 Fevereiru 2019





No comments:

Post a Comment

JOVEN AUTÓR BA HARII SOCIEDADE RESILIENTE

JOVEN AUTÓR BA HARII SOCIEDADE R ESILIENTE Joven   Autór  Ba  Harii   Sociedade  Resiliente ,  sai   hanesan   titulu  boot  ida   iha   kom...