Thursday, April 30, 2020

Internasional Workers Day (May Day)


Hadia Trabalhador Nia Destinu Moris ho Lei ne’ebe Justu     
Trabalhador La Sai Atan ba Ema ida” 
Loron 1 fulan Maio, nu’udar loron internasional ba traballadores hotu iha mundu tomak. Dalabarak ita temi ho lian oioin: servisu nain sira nia loron, dias dos trabalhadores, hari buruh internasional ou ita hatene ho tema May Day (internasional workers day). Tinan-tinan ema hotu sempre fo onra ba loron ne’e tan husi luta ka esforsu an tomak iha servisu saida deit mak fo resposta ba necesidade ema ida-idak nian. Tamba ne’e loron 1 Maio ita konsidera loron ferias, atu ita hanoin hikas servisu ou kolen husi trabalhador sira: kona ba sira nia direitu husi salariu no selebra sira nia susesu, haksolok no rezultadu ne’ebe sira hetan (ekonomia no material).
Selebrasaun ida ne’e sai hanesan momentu espesial ba traballadores  sira atu expresa sira nia aspirasaun ba governu no selebrasaun ida ne’e mos ita marka ho sira nia luta hodi ezije atu garante moris diak ba ema hotu. Ohin loron aspiraun husi traballadores sira komesa koordenadu ho diak, tamba la’o hamutuk ho situasaun demokrasia ne’ebe diak no loke ou fo liberdade ba ema seluk  nia direitu.
Sistemas Salariu no Determinasaun ba Salariu Minimu
Iha loron Sexta, 29 Março 2019, husi STL media dada lia ho trabalhador balu kona-ba salariu minimu ne’ebe sira hetan husi governu ka servisu  ne’ebe sira haknar an ba no husi media ne rasik mos fo sai kona-ba trabalhadores Timor oan sira konsidera salariu minimu ne’ebe governu aplika la relevante ho vida ekonomia nasaun nian. Tamba ho salariu minimu U$ 115, la sufisiente atu responde necesidade bazika iha familia. (Reportajen: Sonia Ferreria). Se wainhira governu aplika no determina salariu minimu hanesan ne’e, oinsa ho trabalhadores sira nia ekonomia iha familia, atende oan sira nia eskola, no responde problemas bazicas iha familia? Aplikasaun no determinasaun hanesan ne’e fo benefisiu ba trabalhadores sira ka lae? Governu tenke tau atensaun ba nesesidade povu nian wainhira foti desijaun ou aplika lei ruma ne’ebe relasiona ho povu (trabalhador) sira nia moris. Governu tenke tetu didiak, atu nune’e la bele hamosu problama entre governu ho sosiedade. Laos deit problema salariu ne’ebe la sufisiente, maibe iha mos problema seluk ne’ebe ita hotu akompanha iha media katak iha dia 2 Abril 2019, negosiante ambulante sira marsa husi Largo Lecidere mai to’o iha Perlamentu Nasional atu koalia no aprezenta kona-ba sira nia petisaun tanba sira la konkorda ho planu governu nian atu halo invikasaun ba Negosiante sira. Problama refere iha relasaun ho povu ninia nesesidade moris lor-loron nian. Iha parte ida sai hanesan problema privadu maibe governu mos tenke loke matan no foti desijaun hodi buka solusaun atu bele hadia ekonomia povu nian, liu husi hari’i kampu de trabalho sira.
Tanba sa sociedade balun la konkordada ho aplikasaun salariu minimu husi governu? Sociedade (trabalhador) presija governu nia tulun liu husi lei ne’ebe justu. Governu hanesan reprejentante atu garantia no determina moris ne’ebe diak ba povu. Trabalhador la sai atan ba ema ida tanba sira iha direitu no dignidade hanesan humanu. Sira laos atan, tanba sira mos didika no kontribui sira nia an ba dezenvolvimentu nasaun nian. Iha parte seluk, sira servisu ba sira nia moris (ekonomia uma laran), liu-liu futuru (edukasaun) oan nian. Sira sai liurai no atan ba sira nia an rasik, laos ba ema seluk.
Instituisaun no asaun politika tenke garantia no responsabiliza justisa ne’ebe justu ba ema hotu. Politician sira tenke hametin objektivu no vijaun iha serviru publiku katak atu kria good life/common good life ba sociedade (liu-liu ba trabalhista sira). Ema hotu iha direitu atu moris livre no moris diak. Nu’udar Humanu ida-idak iha direitu hahu moris mai. Direitu hanesan pré-polítiku ida, atu dehan deit katak humanu ne’e hanesan privadu ida ne’ebe outonomia, indenpendente, no livre atu determina nia an rasik (Budi Hardiman, Hak-Hak Asasi Manusia,  2011, 26).
            Koalia konaba aplikasaun salariu minimu husi governu ne’ebe mak la sufisiente ba Trabalhador sira, la-ses mos husi transparansia no akuntabilidade/responsabilidade governu nian. Atu hametin liu-tan instituisaun no asaun iha servisu publiku ita presija hametin mos ita nia koinesimentu, katak teoria no esperensia atu kria asaun ne’ebe justu. Asaun politika iha servisu publiku, buat rua mak sai esensial liu. Buat rua ne’ebe esensial liu ne’e mak: profesionalismu no honestu. Profesionalismu katak atu kria responsabilidade ba servisu ne’ebe iha kualidade no honestu katak atu kria paz iha servisu hodi hadok an husi diskriminasaun, atu nune’e bele garantia justisa ne’ebe justu ba ema seluk. Nasaun Republika Demokratika Timor Leste(RDTL), presija ita hotu nia profesionalismu no honestidade. RDTL mos presija lideransa politiku ne’ebe iha responsabilidade.  Sai pergunta mai ita mak ne’e: nasaun demokratika ne’e to’o ona/hetan ona good life ou garantia ona common good life ba ema hotu ga lae?
            Halo Lei ne’ebe Justu ba Ema Hotu
Nasaun RDTL hanesan nasaun demokratiku ida ne’ebe hamrik mesak ona (laiha ema/nasaun seluk hanehan/ukun ita). Maibe iha realidade, diresaun demokratika no modelu common good life ne’ebe mak sociedade demokratika sira atu to’o no hetan iha soberania povu nian seidauk iha. Katak iha asaun konkretu sira fo influensia iha diresaun ne’ebe atu determina “moris diak”. Objektivu husi moris diak (garantia moris diak ba ema hotu) ne’e depende/determina husi interese/importánsia politika balun mak hanesa partidu politika, aparatu ne’ebe hari’i lei, no seluk tan (Budi Hardiman, Dalam Moncong Oligarki, 2013, 25).
            Oinsa ita atu hametin justisa ne’ebe justu (fair) trabalhador? Wainhira koalia konaba asaun politika no justisa (fairness), la-ses mos husi estipulasaun (provisões) sosial.  Estipulasaun/determinasaun sosial ne’ebe konfigura/forma moris hamutuk (bonum communio) iha distribuisaun direitu no obrigasaun iha servisu hamutuk entre governu ho sociedade. Atu garantia servisu hamutuk sosial, presija interese ba justisa, katak atu kria moris diak, garantia lei ne’ebe justu, no halo distribuisaun direitu no obrigatoriu ne’ebe equilíbrio ba ema hotu, atu hodi hametin justisa iha servisu hamutuk. Atu garantia distribuisaun direitu no obrigatoriu ne’ebe equilíbrio presija mos kombinasaun no akordu ne’ebe justu (fair). Akordu ne’ebe justu determina no hametin servisu hamutuk ema ida ho ema seluk (governu-sociedade). Akordu ne’ebe justu sai hanesan Chaveida ba justisa. Justisa hanesan fairness katak “justisa prosedural ne’ebe mos”. Kria justisa prosedural ne’ebe mos atu garantia no hametin mos instituisaun no asaun politika ne’ebe justu (Iqbal Hasanuddin, “Keadilan Sosial:  Telaah atas Filsafat Politik John Rawls”, 2018, 194-198).

            Haka’as an hadia Trabalhador no Negosiante Nia Destinu
            Servisu sai justu no harmonia, se wainhira iha koperasaun diak entre governu ho instansia setor privadu no mos ho sociedade.  Servisu hamutuk sei la halo ita sai atan ba ema seluk no labele husu ba nasaun katak saida mak nasaun atu fo ba ita, maibe husu ba ita nia an katak saida mak ita atu fo ka kontribui ba nasaun (John F. Kennedy). Nasaun mos keta husu saida mak povu atu halo ba nasaun, maibe reprejentante (governu) tenke husu saida mak sira atu halo ba povu. Relasiona ho probelama rua iha leten (salariu minumu ba trabalhador-negosiante), saida mak ita atu halo? Primeiru, problema ne’e governu tenke toma atensaun, tanba governu mak sai hanensan reprejentante no servidor povu nian. Governu tenke tau no aplika lei ne’ebe justu tuir nesesidade trabalhador no negosiante sira nia moris. Governu tenke hari’i asosiasaun no tau matan ou hola parte iha trabalhador no negosiante sira nia moris: asosiasaun ne’e tenke hetan suporta, hamoris no fasilita maximu husi governu atu nune’e trabalhador no negosiante sira bele organija asosiasaun ne’e; governu tenke garantia moris diak ba trabalhador no negosiante sira liu husi fo modal  no kredit; governu mos tenke garantia seguransa no fo liberdade ba trabalhador no negosiante sira halo politika katak sira mos iha direitu atu tuir eleisaun. Ho ida ne’e, governu tenke tau matan ba aplikasaun lei konaba salariu minimu ne’e rasik. Maibe, sociedade mos tenke iha inisiativu atu servisu hamutuk ho governu ou setor privadu seluk.

Husi: Jose Raimundo Ximenes

Estudante Teolojia-Filojofia, Universidade Sanata Dharma, Jogjakarta
 Jornal STL Eds. Tersa, 30 Abril 2019



           
                              

           





Saturday, April 4, 2020

Domingo Ramus, 28 Marco 2021

Domingu Ramus Simbolu husi Vitória 

Loron ohin, Domingu 5 de Abril 2020, ita selebra hanesan Domingu Ramus. Domingu Ramus hanesan loron selebrasaun ba Sarani Katolika, hodi hanoin hikas tempu Nai Jesus Kristus tama iha cidade Jerujalem. Selebrasaun Domingu Ramus ne’e hatudu liu ba eventu ne’ebe hakerek ona iha Biblia, liu-liu iha evangelhos sinóticos: Markus 11:1-11, Matius 21:1-11, Lukas 19:28-44 no mos João 12:12-19. Iha komemorasaun ne’e halo ita hanoin hi’as eventu ne’ebe Nai Jesus tama ba cidade Jerujalem molok Nia terus no mate iha krus. Objektivu Nai Jesus tama ba Jerujalem hanesan buat ida ne’ebe espesial, tanba akontesementu molok Nai Jesus mate no moris hi’as husi mate. Ho ida ne’e mak Domingu Ramus sai hanesan loron abertura ba Semana Santa, ne’ebe fokadu ba semana ikus Jesus iha cidade Jerujalem. Iha liturgia Domingu Ramus, sarani hotu lori ramus no iha igreja laran nakonu ho ornamentu ramus. 

Ramus hanesan simbolu husi vitória, no lori mos sentidu ba iha parte simbolu Kristaun nian vitória. Uza ramus atu hodi dehan vitória mártir ba mate, mártir ita fo dejeina hanesan ramus, fatin no istrumentu husi martírio. Kristus hatudu relasaun ramus ho simbolu vitória ba sala no mate (João 12:12-13). Iha Jerusalem Jesus ema simu ho haksolo no iha Jerujalem mos Jesus simu no lori terus tomak. 

Loron Domingu Ramus ne’e, sarani tomak hi’it ramus hodi hakilar, hananu hosanna leten as. Selebrasaun ida ne’e hanesan tali ne’ebe hametin ita nia partisipasaun hamutuk nu’udar sarani. Ita loron ne’e ita hotu-hotu hetan oportunidade atu sai manan nain iha moris dame nian. Domingu Ramus, Igreja laos deit selebra loron dahuluk Jesus tama ba Jerujalem, maibe selebra mos hanesan domingu terus nian ba Jesus. Jesus hatudu nia domin tomak hodi sai Salvador ba ita sarani tomak. Tanba domin Nia fo Ninia vida tomak sai hanesan Vitoria mai ita. 

Iha moris loron-loron ita hasoru no hetan esperensia oin-oin. Iha esperensia diak no mos iha esprensia ne’ebe la diak. Maibe ita sente hasolok hela tanba grasa moris ne’e hanorin ita atu sai manan nain ba moris ne rasik. Moris katak dezafiu – hasoru ba; Moris katak furak – admira ba; Moris katak akontesimentu – tanis ba; Moris katak servisu – badinas ba ; Moris katak misteriu – hakfodak ba; Moris katak hakarak – realize ba; Moris katak kompetisaun –kompete ba; Moris katak promete – hakonu ba; Moris katak sasi’ik – si’ik ba; Moris katak viajen – la’o ba; Moris katak grasa – hahi ba. Moris ne’e naroman husi domin. Domin mak sai hanesan parte importante ida iha moris. Se moris mai husi domin, hadomi ba moris ne’e.  Agradese ba ho moris ne’e, tanba moris ne’e grasa Maromak nian, ho ida ne’e iha moris loron-loron ita la moris mesak tanba Maromak sempre hela ho ita. 



JOVEN AUTÓR BA HARII SOCIEDADE RESILIENTE

JOVEN AUTÓR BA HARII SOCIEDADE R ESILIENTE Joven   Autór  Ba  Harii   Sociedade  Resiliente ,  sai   hanesan   titulu  boot  ida   iha   kom...